Sissejuhatus mükoloogiasse
Bellis Kullman

Kordamisküsimused 


Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia – seeneteadus. Jäämees, keskaegsed teadmised seentest. Christiaan Hendrik Persoon  (1761-1836) kui termini mükoloogia looja,Elias Fries (1794-1876),  Anton de Bary (1831-1888) kui mükoloogia rajajad; Alexander Fleming (1881-1955) penitsilliini avastaja.

Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta.

Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda 5500 liiki.


Seente iseloomustus.Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorptsiooni teel.Heterotroofsed organismid (mõisted  auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid). Eukarüoodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e. eel-ja päristuumsed organismid¸ meioos,  mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal). Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kaksiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt   (mõisted pleomorfism,  tele- ja anamorf). Pikad torujad rakud e. seeneniidid e. hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puuduminetsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa  seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Seente erinevused taime- ja loomariigist.